Minu KLASSID
On hetki, mis ei unune ja inimesi,keda unustada ei saa.
Kõigile õpilastele!
Olen tihti mõelnud õpilastele, keda olen õpetanud. Mulle meeldib näha, kuidas nad oma elus arenevad ja kasvavad. See aeg, mil olen neid õpetanud, on mõnes mõttes lühike, sest 45 minutit tuleb ikkagi tunniteemaga tegeleda. Olen küll püüdnud ka elust enesest rääkida, aga kindlasti on seda väheks jäänud.
Nii tahaks öelda kõigile, kui palju on neis head ja et nad seda ei unustaks. Nii tuli mulle meelde üks jutt, mille ka siin blogis välja toon. Ehk paneb mõtlema.
Ühel päeval palus õpetaja lastel paberile kirjutada kõigi kaasõpilaste nimed – üksteise alla, nii, et iga nime taha jääks ka ruumi. Järgmiseks palus õpetaja õpilastel mõelda, mis on kõige parem asi, mida nad selle või tolle klassikaaslasekohta öelda oskavad. Need kõige paremad asjad palus õpetaja paberil olevate nimede taha kirjutada.
See oli raske ülesanne ja võttis terve tunni. Enne vahetunnile minekut korjas õpetaja kõigi laste käest paberid kokku. Nädalavahetusel kirjutas õpetaja iga lapse nime eraldi lehele ning selle juurde kõik toredad kaaslaste lehtedelt pärit märkused. Esmaspäeval sai iga laps oma nimekirja. Õige pea naeratasid kõik. “Kas tõesti?”, kostis sosinat. “Ma ei teadnudki, et ma kellegi jaoks midagi tähendan! Ma ei teadnudki, et teised minust niimoodi arvavad! Ma ei teadnudki, et teised minust niimoodi hoolivad!” Seejärel polnud neist nimekirjadest enam kunagi juttu. Õpetaja ei teadnud, kas lapsed on neist omavahel või vanematega rääkinud. Aga see polnudki tähtis. Ülesanne oli oma eesmärgi täitnud – õpilased olid sõbralikud ja õnnelikud. Nad olid rahul endiga ja rahul teistega. Mõned aastad hiljem hukkus üks õpilastest missioonil. Õpetaja läks matustele. Kirik oli täis noore mehe sõpru. Üksteise järel möödusid nad sargast, et lahkunuga viimast korda hüvasti jätta. Viimasena läks kirstu juurde õpetaja. Kui ta seal seisis, pöördus tema poole üks kirstu kandvatest sõduritest: “Kas Teie olite tema matemaatikaõpetaja?” Õpetaja noogutas. “Ta rääkis teist väga tihti,” ütles sõdur seepeale. Pärast matusetalitust kogunesid mõned endised klassikaaslased punti. Ka hukkunu vanemad seisid sealsamas ning ootasid silmanähtavalt võimalust õpetajaga vestlemiseks. „Me tahame Teile midagi näidata“, ütles isa taskust rahakotti välja tõmmates. „See leiti meie poja surnukeha juurest. Me mõtlesime, et Teie tunnete selle ära.” Rahakotist ilmus lagedale päevinäinud paberileht – mitmeid kordi volditud, parandatud ja kleebitud…
Õpetaja teadis paberit avamatagi, et tegemist on ühe lehega nendest, mille peal seisid kõige toredamad asjad, mida kaaslasele öelda… „Me oleme alati tahtnud Teid selle eest tänada“, ütles ema. „Nagu Te näete, hindas meie poeg seda väga.“ Kõik endised klassikaaslased tõmbusid lähemale. Üks neist naeratas ja ütles: „Minul on oma nimekiri ka alles. Seisab minu kirjutuslaua kõige ülemises sahtlis.” Keegi naine ütles: „Minu abikaasa palus, et me selle nimekirja oma pulmaalbumisse kleebiksime.” „Minu oma on mu päeviku vahel,” teatas järgmine noor naine. Üks meestest tõmbas taskust oma kalendermärkmiku ja näitas narmendavate servadega lehte. „Mina olen seda kogu aeg endaga kaasas kandnud“, ütles ta. „Ma arvan, et meil kõigil on oma lehed alles.“ Õpetaja oli nii liigutatud, et pidi istuma. Ja nutma – ta nuttis nii langenud poisi kui kõigi teiste pärast, kes tema ümber olid. Elades koos ja kõrvuti teiste inimestega unustame me sageli, et ühel päeval lõpeb iga inimese tee – ja et me ei tea, millal see päev saabub.
Seepärast peaks inimestele, kellest me hoolime, ütlema, et nad on midagi erilist ja olulist.
Ütle neile seda enne, kui on hilja.
9. klassi lõpupidu
On suur rõõm, kui õpilased ja vanemad Sind meeles peavad ka siis, kui enam õpetaja rollis ei ole. II lend lõpetas 9. klassi ja kutsus ka mind koos nendega hotell "Hermesesse" tähistama. See oli väga liigutav. Hea oli näha jälle nüüd juba sõbraks saanud lapsevanemaid ja kauniteks sirgunud õpilasi. Kutsutud oli ka klassijuhataja Annika Linnas, keda oli samuti tore üle hulga aja näha:)
Üllatada on see klass mind alati suutnud, nii ka seekord, kui mulle kingiti imeline parfüüm ja nii tore õhtupoolik.
Üllatada on see klass mind alati suutnud, nii ka seekord, kui mulle kingiti imeline parfüüm ja nii tore õhtupoolik.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium 2004. a. - 2008. a.
Lahkudes Tallinna 37. Keskkoolist, tegin valiku jätkata Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Sain esimest korda C klassi:) (seni olin olnud ainult A-s - ka kooliajal;))
Need aastad, mil selle klassiga olen koostööd teinud, näitasid, et mul on veel elus palju õppida, sest õpilased suutsid mind palju elu üle mõtlema panna. Vahepeal oli raskeid hetki, kuid tänu suurele lastevanemate toetusele, suutsime need ületada.
Klassi võis nimetada rahvusvaheliseks:). Meie hulgas olid peale Eesti veel Itaalia, Leedu, Ukraina, Vene, Soome rahvusest õpilasi ja vanemaid. Kolm õpilast läksid elama välismaale: Hollandisse, Hispaaniasse, Inglismaale.
Kui meenutada neid aastaid, siis toimusid üritused: stiilipeod (Safari, Kukkede mäss, Tagurpidi, Multifilm, Kuulsused, Indiaanlased, Jääpidu, Veealune maailm, Muinasjututegelased, ...) jm. koolipeod. Käisime matkamas, ekskursioonidel. Võtsime osa erinevatest projektidest: Tere, Kevad!, Suitsuprii klass, Tervist!, Shape Up, Ole normaalne, Minu koolitee, Tervise ABC, Tervis-võti edukasse tulevikku! jm. Loetlema võiks vist jäädagi!
Tegime oma klassi logo, mis kaunistab meie klassi särki, kruusi, mütsi ja helkurit.
4 aastat, mis selle klassiga on veedetud, on minu jaoks olnud väga olulised: olen väga palju juurde õppinud, end täiendanud erinevatel aladel.
Lõpukingiks kinkisite mulle reisi . Teadke, et mõtlen teie kõigi peale seal olles:)
Meie klassi jääb alati meenutama ka klassi blogi, mille tegemist alustasin 2006. aastal.
Oma südames jään meenutama teid, kui häid õpetajaid minule;))
Need aastad, mil selle klassiga olen koostööd teinud, näitasid, et mul on veel elus palju õppida, sest õpilased suutsid mind palju elu üle mõtlema panna. Vahepeal oli raskeid hetki, kuid tänu suurele lastevanemate toetusele, suutsime need ületada.
Klassi võis nimetada rahvusvaheliseks:). Meie hulgas olid peale Eesti veel Itaalia, Leedu, Ukraina, Vene, Soome rahvusest õpilasi ja vanemaid. Kolm õpilast läksid elama välismaale: Hollandisse, Hispaaniasse, Inglismaale.
Kui meenutada neid aastaid, siis toimusid üritused: stiilipeod (Safari, Kukkede mäss, Tagurpidi, Multifilm, Kuulsused, Indiaanlased, Jääpidu, Veealune maailm, Muinasjututegelased, ...) jm. koolipeod. Käisime matkamas, ekskursioonidel. Võtsime osa erinevatest projektidest: Tere, Kevad!, Suitsuprii klass, Tervist!, Shape Up, Ole normaalne, Minu koolitee, Tervise ABC, Tervis-võti edukasse tulevikku! jm. Loetlema võiks vist jäädagi!
Tegime oma klassi logo, mis kaunistab meie klassi särki, kruusi, mütsi ja helkurit.
4 aastat, mis selle klassiga on veedetud, on minu jaoks olnud väga olulised: olen väga palju juurde õppinud, end täiendanud erinevatel aladel.
Lõpukingiks kinkisite mulle reisi . Teadke, et mõtlen teie kõigi peale seal olles:)
Meie klassi jääb alati meenutama ka klassi blogi, mille tegemist alustasin 2006. aastal.
Oma südames jään meenutama teid, kui häid õpetajaid minule;))
- Aaviku, Veiko
- Aigro, Marko
- Aru, Jane
- Baumann, Carl-Cristjan
- Bulavinova, Svetlana
- Hommik, Gevin
- Jakobson Kristella
- Kaasik, Joonas
- Karro, Henri
- Kask, Carmen
- Klotsmann, Harald
- Kollo, Kärt
- Kraun, Kristjan
- Kuusmaa, Ester
- Käsnapuu, Reio
- Laurenzi, Giovanni
- Leemets, Oscar
- Lust, Mark
- Maide, Jargo
- Mjakošin, Erik
- Muuk, Mariandra
- Neubauer, Hendrik
- Nikolajev, Aleksei
- Orpus, Risto
- Roots, Laura-Anette
- Saard, Rasmus
- Skatškov, Kristi
- Zamulskyte, Angele
- Talts, Anette-Beata
- Tamm, Carol
- Tulper Triin
- Vaatman, Kedil
- Vaher-Vahter Richard
Hea Alguse klassi kokkutulekud
Tore, kui pärast mitut koosoldud aastat ikka meeles peetakse ja kokku saada tahetakse. Eks iga õpetaja rõõm on olla jälle koos oma õpilaste ja nende vanematega, kellega on koos töötatud:) Minu arvates - ilus traditsioon!
Tallinna 37. Keskkool 2003. a.- 2004. a.
Oma klassist on raske loobuda, kui ta on südamesse kasvanud. Nii juhtus ka minu teise klassiga. Jätkasin klassijuhatajana 5. klassis. See oli katsumuseks omaette, sest põhikooli II astmes tuli juurde palju seda, mida algklassides kohata polnud...
Üritusi jagus terveks aastaks: Pressikonverents, Jabba-Dabba-Duu!, Gurmaanid, Puhh ja tema sõbrad, Keskaeg, 8.märts, Tsirkuse värvid, Ateena olümpiamängud, Rattalaager Muhu ja Hiiumaal. Tegime oma klassi särgi ja kruusi, mis jäi mälestuseks igale õpilasele ja ka minule.
Klass suutis kevadeks saavutada kooli parima õppeedukuse!
Hea Alguse klassiga olin koos 5 head aastat, lõpupeol kinkisite mulle isetehtud kaltsuvaiba, kuhu olid teie nimed sisse tikitud. Eks see tuletab teid ikka ja alati meelde, kui minu jalg sellel tatsab:)
Lahkumine sellest klassist oli väga raske...
A klass:
Üritusi jagus terveks aastaks: Pressikonverents, Jabba-Dabba-Duu!, Gurmaanid, Puhh ja tema sõbrad, Keskaeg, 8.märts, Tsirkuse värvid, Ateena olümpiamängud, Rattalaager Muhu ja Hiiumaal. Tegime oma klassi särgi ja kruusi, mis jäi mälestuseks igale õpilasele ja ka minule.
Klass suutis kevadeks saavutada kooli parima õppeedukuse!
Hea Alguse klassiga olin koos 5 head aastat, lõpupeol kinkisite mulle isetehtud kaltsuvaiba, kuhu olid teie nimed sisse tikitud. Eks see tuletab teid ikka ja alati meelde, kui minu jalg sellel tatsab:)
Lahkumine sellest klassist oli väga raske...
A klass:
- Ježov, Arkadi
- Miggur, Kristjan
- Kouhia, Enrico-Henry
- Stalkov, Viljar
- Jüriso, Kert
- Pärn, Martin
- Grünbach, Michael
- Raudkar, Ats
- Jürgenson, Ben
- Krikk, Eyleen
- Leet, Mariliis
- Madalik, Doris
- Kaevand, Cathry-Lisette
- Tohvri, Piret
- Kask, Kadi-Katrin
- Eeron, Merili
- Nurja, Martin
- Pärtin, Toomas
- Tippel, Toomas
- Püssa, Ivo
- Vinter, August
- Lutter, Madis-Martin
Tallinna 37. Keskkool Hea Algus 1999. a. - 2003. a.
Pärast esimest nelja aastat võtsin vastu uue väljakutse: Hea Alguse klassi.
Need aastad, mil seda klassi õpetasin, olid kõige südamlikumad ja tulemuslikumad. Töö lastevanematega oli parim, mis olla saab ja õpilased suutsid saavutada väga häid kohti. Üritusi toimus palju ja seda tänu suurele lastevanemate toetusele ja abile. Olid stiilipeod: Must-Valge, Peakatted, Punasepidu, Lumepidu, Metsik Lääs, Mereröövlid, Halloween, Naer on terviseks!, Staarid kevades, 007, Tähtede maailmas, Venemaa, Meditsiin. Koolis toimusid keskustepäevad ja hommikuringid. Käisime ekskursioonidel, matkadel ja veetsime mõnusalt aega! Toredad olid lastevanemate koosolekud, kus me igal kuul kohtusime ja ideedest pakatasime.
Meil oli läbi aastate oma klassi lipp, mille eest võitlesime ja mis oli meil igal väljasõidul kaasas. Nüüd on ta hoiul minu käes, kus ma hoian oma mälestusi.
Kinkisite mulle uhke ja ilusa lapiteki, kus kõik lapsed rõõmsalt peal. Usun, et selles kingis on peidus suur jõud, mis aitab mind ka edaspidi:)
Aitäh, nende ilusate aastate eest!
A klass:
Need aastad, mil seda klassi õpetasin, olid kõige südamlikumad ja tulemuslikumad. Töö lastevanematega oli parim, mis olla saab ja õpilased suutsid saavutada väga häid kohti. Üritusi toimus palju ja seda tänu suurele lastevanemate toetusele ja abile. Olid stiilipeod: Must-Valge, Peakatted, Punasepidu, Lumepidu, Metsik Lääs, Mereröövlid, Halloween, Naer on terviseks!, Staarid kevades, 007, Tähtede maailmas, Venemaa, Meditsiin. Koolis toimusid keskustepäevad ja hommikuringid. Käisime ekskursioonidel, matkadel ja veetsime mõnusalt aega! Toredad olid lastevanemate koosolekud, kus me igal kuul kohtusime ja ideedest pakatasime.
Meil oli läbi aastate oma klassi lipp, mille eest võitlesime ja mis oli meil igal väljasõidul kaasas. Nüüd on ta hoiul minu käes, kus ma hoian oma mälestusi.
Kinkisite mulle uhke ja ilusa lapiteki, kus kõik lapsed rõõmsalt peal. Usun, et selles kingis on peidus suur jõud, mis aitab mind ka edaspidi:)
Aitäh, nende ilusate aastate eest!
A klass:
- Kurjama, Karel
- Leet, Mariliis
- Grünbach, Michael
- Lutter, Madis-Martin
- Raudkar, Ats
- Tammela, Riho
- Rovgeiša, Jüri
- Jürgenson, Ben
- Jüriso, Kert
- Tohvri, Piret,
- Mumma, Herman
- Kaevand, Cathry-Lisette
- Stalkov, Viljar
- Eeron, Merili
- Kask, Kadi-Katrin
- Oja, Mattias
- Vinter, August
- Käpp, Kennet
- Tress, Vendela
- Krikk, Eyleen
- Pärn, Martin
- Pärtin, Toomas
- Tippel, Toomas
- Nurja, Martin
- Kouhia, Enrico-Henry
- Afonina, Niina
- Madalik, Doris
- Ježov, Arkadi
- Miggur, Kristjan
Tallinna 37. Keskkool 1995. a. - 1999. a.
Alustasin oma õpetajateed Tallinna 37. Keskkoolis selle klassiga. Kõik, mis neil aastatel juhtus oli uus, huvitav ja õpetlik. Tahtsin kõigega ise hakkama saada ja eks ma tavaliselt sain ka;) Loomulikult oli häid lapsevanemaid, kes igati toeks olid.
Üritustest toimusid: Nõidade pidu, Muinasjutuõhtu, Kadri ja Mart, erinevad klassiõhtud. Palju sai käidud ekskursioonidel ja kahepäevasel Treppoja matkal.
See klass oli minu esimene ja meenutama jään teid samuti kui oma esimesi õpilasi.
Üritustest toimusid: Nõidade pidu, Muinasjutuõhtu, Kadri ja Mart, erinevad klassiõhtud. Palju sai käidud ekskursioonidel ja kahepäevasel Treppoja matkal.
See klass oli minu esimene ja meenutama jään teid samuti kui oma esimesi õpilasi.
A klass:
Tiit Savason
Siim Soomann
Siim Hanstin
Ronald Einer
Riivo Oidsalu
Reena Oja
Rebecca Vald
Rauno Rist
Raul Viilup
Priit Pung
Märt Erm
Mihkel Priima
Merin Haasma
Merilin
Marju Ranne
Marion Voll
Marina Rudak
Marileen Lints
Maarja Vainola
Maarja Kangur
Laura Reinola
Kristiina
Kristel Teesalu
Kaspar Libe
Janno Kivilaan
Janna Gavrilova
Jana Adamsons
Ingrid Raikna
Inga Kokojanin
Henrico Palipea
Germo Rätsep
Epp
Edi Uus
Danel Laanemets
Brändt Pukk
Artur Kaljagin
Anni Maasik
Anni Kirss
Aarne Orav
Tellimine:
Postitused (Atom)